UURINGUD & EKSPERTIDE ARVAMUSED

Sünbiootikumid on kasulikud gestatsioonidiabeedi (rasedusdiabeedi) puhul.

Probiootikumid, eriti sünbiootikumid (probiootikumid koos kiudainetega), on olulised gestatsioonidiabeediga (rasedusdiabeediga) rasedate jaoks. Ajakirjas British Journal of Nutrition on avaldatud uuringu tulemused, kus Lactobacillus acidophilus, L. casei ja Bifidobacterium bifidum kombineerituna inuliiniga vähendas insuliinitaset juba 6 nädala pärast, samuti väga väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli ja triglütseriide rasedatel.[1]
Topeltpimedas, juhuslikus, platseebo–kontrollitud uuringus osalejad olid rasedad, kellel oli diagnoositud gestatsioonidiabeet, vanuses 18–40 aastat, kokku 70 osalejat. Nendest pooled tarbisid 6 nädalat bakterite Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus casei ja Bifidobacterium bifidum kogumit (2×109/ g igast liigist) koos 800 mg inuliiniga. Kuue nädala pärast paranes oluliselt insuliini ainevahetus (vähenes insuliini tase, insuliini resistentsus ehk HOMA indeks, oluliselt paranes kõhunääre insuliini tootvate β-rakkude funktsioon ja insuliini sensitiivsus). Oluliselt vähenesid sünbiootikumide kasutajate vere lipiidid – langes triglütseriidide tase ja väga madala tihedusega lipoproteiinide kolesterooli kontsentratsioon. Selle uuringu tulemused viitavad sellele, et sünbiootikumide 6-nädalane tarvitamine parandab gestatsioonidiabeedi patsientide insuliini ainevahetust, triglütseriidide ja väga madala tihedusega lipoproteiinide kolesterooli.

Ahmadi S, Jamilian M, et al. The effects of synbiotic supplementation on markers of insulin metabolism and lipid profiles in gestational diabetes: a randomised, double-blind, placebo-controlled trial. Br J Nutr. 2016 Sep 29:1-8.

LOE ROHKEM

Keisrilõike abil sündinud beebide soole mikrofloora võib erineda isegi kuni 7 aastaseks saamiseni.

Sünnitusviisil on tugev seos lapse mikrofloora koostisega. Esimeste elupäevade mikrobioom arendab ja mõjutab tervist edaspidises elus. Loomuliku sünnituse ajal on beebi tugevas kontaktis ema tupe ja soole mikroflooraga. Nendest bakteritest tekivad esimesed bakterite kolooniad väikese lapse organismis. Laps, kes mõne objektiivse põhjuse pärast on ilma tulnud keisrilõike abil, ei saa kontakti ema mikroflooraga ning esimesed bakterid, mis satuvad lapse organismi, on ümbritsevas keskkonnas ehk operatsioonisaalis olevad bakterid.[1]
Elu esimestel päevadel saadud mikrofloora koostis võib pikaajaliselt mõjutada rinnaga toidetud beebide soolestikku. Näiteks, on ühes uuringus täheldatud, et keisrilõike abil sündinud laste soole floora on häiritud isegi 6 kuud peale sündi.[2] Ühes teises uuringus viidatakse, et loomulikul teel sündinud ja keisrilõikega sündinud laste soole mikrofloora erineb veel 7 aasta vanuses.[3] Selle ajani saadud tõendid on ühetähenduslikud: soole mikrofloora mõjutab oluliselt vastsündinu immuunsüsteemi arengut. Nii et vaieldamatult erineb keisrilõike abil sündinud laste mikrofloora loomulikul teel sündinud laste mikrofloorast, mõlemal juhul erineb ka immuunsüsteemi areng. Kättesaadavad uuringud viitavad sellele, et keisrilõike teel sündinud lastel on suurem soodumus atoopilistele haigustele, so astma, allergiline nohu ja atoopiline dermatiit. Samuti on tsöliaakia, 1. tüübi suhkrudiabeet ja sagedasem kõhulahtisus iseloomulikud keisrilõike abil sündinud lastel. [1]

[1] Neu JRushing J.Cesarean versus vaginal delivery: long-term infant outcomes and the hygiene hypothesis. Clin Perinatol. 2011 Jun;38(2):321-31

[2] Grönlund MM, Lehtonen OP, Eerola E, et al. Fecal microflora in healthy infants born by different methods of delivery: permanent changes in intestinal flora after cesarean delivery. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 1999; 28(1):19–25.

[3] Salminen S, Gibson GR, McCartney AL, et al. Influence of mode of delivery on gut microbiota composition in seven year old children. Gut. 2004; 53(9):1388–9.

LOE ROHKEM

Lactobacillus rhamnosus ja L. reuteri taastavad ja tagavad kõige paremini tupe normaalse mikrofloora.

Rääkides delikaatsest kuseteede ja tupe tervisest, on teatud bakteri Lactobacillus tüved eriti kasulikud just naistele, kellel on tupepõletikud – bakteriaalne vaginoos või seen (kandidoos). Mitmed uuringud näitavad, et kaks piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus ja Lactobacillus reuteri taastavad ja tagavad kõige paremini tupe normaalse mikrofloora. Avastatud toimemehhanismid – nad parandavad immuunvastust, vähendavad patogeensete bakterite sattumist jämesoolest tuppe ning segavad halbade bakterite kolooniate moodustumist ning ellujäämist.[1]

Reid et al uuringus (topeltpime, platseebo-kontrollitud) suurenes oluliselt piimhappebakterite kogus tupes 32 tervel naisel, kes võtsid suukaudselt L. rhamnosus GR-1 ja L. fermentum RC-14 baktereid, võrreldes platseeborühmaga. Uuring kestis 2 ja 4 nädalat. 64 uuringus osalejal oli asümptomaatilise bakteriaalse vaginoosi tunnused, aga uuringu 2 ja 4 nädala pärast oli tupe mikrofloora normaalne, Nuget' skaala järgi. Oluliselt vähem paranemist täheldati platseeborühmas. Sarnane tulemus oli ka teises sama autori topeltpimedas uuringus, kus uuringu 59 osalejad kasutasid sama liiki baktereid või platseebot.[2]

[1] Reid G. Probiotic Lactobacilli for urogenital health in women. J Clin Gastroenterol. 2008 Sep;42 Suppl 3 Pt 2:S234-6.

[2] Reid GCharbonneau DErb JKochanowski BBeuerman DPoehner RBruce AW. Oral use of Lactobacillus rhamnosus GR-1 and L. fermentum RC-14 significantly alters vaginal flora: randomized, placebo-controlled trial in 64 healthy women. FEMS Immunol Med Microbiol. 2003 Mar 20;35(2):131-4.

LOE ROHKEM

Bifidobacterium lactis aitab kõhukinnisuse puhul.

Funktsionaalne kõhukinnisus puudutab 5–20% inimesi. Soole mikrofloora mõjutab tugevalt soole liikuvust (motiilsust). Probiootikumid suudavad parandada soole liikuvust. Koondades andmeid 11 juhusliku, topeltpimeda 464 osalejaga uuringu kohta järeldati, et probiootikumid võivad kiirendada transiitaega läbi soolestiku [1]. Sel puhul on kõikidest bakteritest tõhusaim liiki Bifidobacterium lactis bakter.

Uuringus, mis kestis 2 nädalat ning milles osalesid 100 inimest (keskmine vanus 44 aastat), sai üks rühm suure B. lactis'e annuse (17,2 miljardit KMÜ, n=33), üks väikese annuse (1,8 miljardit KMÜ, n=33), aga ülejäänud oli platseeborühm (n=34). 2 nädala pärast oli üldine soole transiitaeg ehk soole tühjenemise kiirus vähenenud oluliselt mõlemas bakterit B. lactis tarvitajate rühmas, kuid platseeborühmas paranemist ei täheldatud. [2]

Probiootikumid kiirendavad sooletransiiti, sest vähendavad metanogeenide paljunemist. Metanogeenid soolestikus võivad vähendada sooletransiiti, sest toodavad metaani, mis omakorda blokeerib soolemotoorikat ehk liikuvust. On täheldatud, et aeglase soole transiitajaga inimeste soolestikus on rohkem metaani tootvaid baktereid kui tervetel inimestel. Seejuures soodustavad probiootikumid ka fermenteerimise protsesse soolestikus, edendades jämesoole peristaltikat ehk kokkutõmmete sagedust – see kiirendab transiitaega.[3]

[1] Miller LEOuwehand AC.Probiotic supplementation decreases intestinal transit time: meta-analysis of randomized controlled trials. World J Gastroenterol. 2013 Aug 7;19(29):4718-25.

[2] Waller PAGopal PKLeyer GJOuwehand ACReifer CStewart MEMiller LE. Dose-response effect of Bifidobacterium lactis HN019 on whole gut transit time and functional gastrointestinal symptoms in adults. Scand J Gastroenterol. 2011 Sep;46(9):1057-64.

[3] Chang Hwan Choi and Sae Kyung Chang. Alteration of Gut Microbiota and Efficacy of Probiotics in Functional Constipation. J Neurogastroenterol Motil. 2015 Jan; 21(1): 4–7.

LOE ROHKEM

Saccharomyces boulardii vähendab kõhulahtisuse riski reisi ajal või lasteaeda mineku puhul.

Reisikõhulahtisust iseloomustab kõhulahtisus või -kinnisus, kõhuvalu ja teised mao-sooletrakti häired, mida põevad suurem osa inimesi, kui nad satuvad väljapoole oma tavapärast keskkonda „võõraste bakterite“ piiramisrõngasse. Sõltuvalt reisi sihtkohast kogevad reisikõhulahtisust 5% kuni 50% inimest.

12 topeltpimeda, platseebo-kontrollitud uuringu kokkuvõte tõendab, et probiootikumid on paljulubavad reisikõhulahtisuse profülaktikas. Saccharomyces boulardii ja kahe probiootilise bakteri Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium bifidum segu on märkimisväärselt tõhusad. [1] S. Boulardii tarvitajate rühmas esines reisikõhulahtisust mõlemas uuringus keskmiselt 5%–11%. [2] [3]

Kollaritsch et al on teostanud seni kõige ulatuslikumaid uuringuid Saccharomyces boulardii soodsa mõju kohta reisikõhulahtisuse puhul. Peamine järeldus – probiootikumid on tõhus  vahend profülaktikaks. Nende kasutamine umbes nädal enne reisi võib vähendada võimalust haigestuda kõhulahtisusse. Ühes uuringus jälgiti 1231 Austria turisti, kes reisisid soojadesse maadesse. Nad tarvitasid 3 nädalat mõnd S. boulardii annustest (250 või 500 mg) või platseebotablette. Reisijad alustasid probiootikumide kuuri 5 päeva enne reisi ning jätkasid kogu reisi ajal. Reisikõhulahtisust kogesid 43% platseeborühmast, seevastu oluliselt vähem 250 mg (34%) ja 500 mg (32%) S. boulardii rühmas.[2]  Teises Kollaritsch et al uuringus määrati 1016 austerlasel, kes suundusid Põhja-Aafrikasse, Kesk-Itta ja Kaug-Itta, 250 mg/d (5 × 109) S. boulardii, 1000 mg/d (2 × 1010) S. boulardii või platseebo, mida hakati tarvitama 5 päeva enne reisi. S. boulardii vähendas oluliselt kõhulahtisusse haigestunud turistide arvu.  Reisikõhulahtisist koges 39% platseeborühmast, aga ainult 34% 250 mg S. Boulardii rühmast ja 29% 500 mg S. Boulardii rühmast (P < 0.05).[3] 

[1] McFarland LV. Meta-analysis of probiotics for the prevention of traveler's diarrhea. Travel Med Infect Dis. 2007 Mar;5(2):97-105. Epub 2005 Dec 5.

[2] Kollaritsch H, Kremsner P, Wiedermann , G , Scheiner O. Prevention of traveller’s diarrhea: comparison of different non-antibiotic preparations. Travel Med Internatl. 1989;7:9–18.

[3] Kollaritsch H, Holst H, Grobara P, Wiedermann G. [Prevention of traveler's diarrhea with Saccharomyces boulardii. Results of a placebo controlled double-blind study] Fortschr Med. 1993;111:152–156

 

LOE ROHKEM